- 1Varane eluiga, perekond, hariduslik taust
- kaksKarjäär
- 3Kes on Willem Dafoe?
- 4Isiklik elu
- 5Välimus
- 6Netoväärtus ja palk
Varane eluiga, perekond, hariduslik taust
Itaalia näitleja ja lavastaja Giada Colagrande sündis 16. oktoobril 1975 Pescaras, Abruzzo, Itaalias. Ta õppis Itaalias, Austraalias ja Šveitsis ning 1995. aastal kolis ta Rooma ning hakkas tegema dokumentaalfilme ja videokunsti kaasaegsest kunstist.
Tema perekonnast ega kasvatusest pole midagi teada.
Karjäär
Giada filmid on tuntud oma ainulaadse väljavaate poolest tänapäeva tervishoiu inimeste seisundist. Ta liitus kunstiprojektiga VOLUME aastatel 1997–2000 ja tegi videoportreed seitsmest kaasaegsest kunstnikust, sealhulgas Bernhard Rüdigerist, Gianni Dessíst, Sol LeWittist, Alfredo Pirrist, Raimund Kummerist, Jannis Kounellist, ning pälvis neilt rahvusvahelise tunnustuse.
Vaadake seda postitust InstagramisPostitus, mida jagas Giada Colagrande (@giadacolagrande) 25. juunil 2019 kell 1:04 PDT
Ta tegi kolm lühikest filmid – Karnaval 1997. aastal, Loode – 4 toob surma 1999. aastal ja n.3 2000. aastal.
Ta osales 2002. aastal oma esimeses mängufilmis Aprimi il Cuorse (Ava mu süda), näitledes, produtseeris, kirjutades ja lavastades. Film esilinastus 2002. aasta Veneetsia filmifestivalil ja valiti seejärel mitmele teisele rahvusvahelisele filmifestivalile, sealhulgas 2003. aasta Tribeca filmifestivalile. Ta võitis ülemaailmse tunnustuse ja tunnustused, sealhulgas parima režissööri auhinna 2003. aasta Sulmonacinema filmil ja Pariisi rahvusvahelisel kinokohtumisel. 2002. aastal. 2003. aastal nomineeriti ta ka parima uue režissööri kategoorias Hõbelindile.
2005. aastal mängis ta filmis Before It Had a Name (rahvusvaheline pealkiri Black Widow) ja kaasstsenarist. Koos abikaasaga oli see film tema esimene ingliskeelne stsenaarium. Film esilinastus 2005. aastal Veneetsia filmifestivalil ja seda näidati teistel rahvusvahelistel festivalidel, sealhulgas San Sebastianis.
2010. aastal kirjutas ja lavastas ta filmi A Woman, milles Willem mängis koos Stefania Rocca ja Jess Weixleriga. Film pälvis 2010. aasta Veneetsia filmifestivalil Controcam Italiano auhinna.
2012. aastal lõi ta PRADA sarja kolmanda lühifilmi The Miu Miu Women’s Tale – The Woman Dies.
#homme 'The Magic Door', trio Milano – Musica @maagiline_uks @giadacole @VincenzoZitello – https://t.co/icOPWBJzOX https://t.co/QaxcoHGwq5
— spiritdemilan (@spirit_de_milan) 21. november 2018
Samal aastal kirjutas ja lavastas ta ka Bob Wilsoni filmi Marina Abramovići elu ja surm – dokumentaalfilm järgib teatriikoone, sealhulgas Marina Abramovićit ja Bob Wilsonit, ning peaosades Willem Dafoe, Abramovic ja Antony Hegarty, esilinastus 2012. aastal Veneetsia filmifestivalil. ja linastus Pariisis Louvre'i muuseumis ja New Yorgi MoMA-s.
Giada ja Abramovic töötasid taas koos 2013. aastal lühifilmis The Abramovic Method, mida näidati mitmetes kunstimuuseumides üle maailma, aga ka Veneetsia filmifestivalil.
2014. aastal esines ta Wes Andersoni ja Abel Ferrara Pasolini lühifilmis Castello Cavalcanti.
Ta kirjutas, mängis ja lavastas filmis PADRE 2016. aastal, peaosades Willem Dafoe, Franco Battiato ja Marina Abramović. Film esilinastus 2016. aasta oktoobris Morelia rahvusvahelisel filmifestivalil ja seda näidatakse siiani ülemaailmsetel filmifestivalidel.
Ta tegi oma komponeerimise, laulmise ja kirjutamise debüüdi 2017. aasta projektis THE MAGIC DOOR, mille lõi koos Vincenzo Zitello ja Arthuan Rebisega.
Kes on Willem Dafoe?
William ‘Willem’ James Dafoe sündis 22. juulil 1965 Appletonis, Wisconsini osariigis USA-s, ta on tuntud omapärase kruusa hääle poolest. Näitlejakarjääri jooksul on ta pälvinud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolme Kuldgloobuse ja nelja Oscari nominatsiooni. Ta on töötanud selliste filmitegijatega nagu Wes Anderson, Abel Ferrara, Paul Schrader ja Lars von Trier. 
jpg
Ta oli eksperimentaalse teatrikompanii Wooster Group varajane liige, millega ta esines paljudes lavastustes, ning tuuritas koos grupiga Ameerikas ja Euroopas enne filmitööstusesse minekut.
1980. aastal pidi ta tegema oma filmidebüüdi filmis Heaven’s Gate, kuid asendati tootmise ajal. 1982. aasta filmis 'Armastuseta' sai ta oma esimese peaosa, mis aitas tal saada veel kaks peamist antagonisti 1984. aasta filmis 'Streets of Fire' ja 1985. aasta filmis 'Elada ja surra' Los Angeleses. 1986. aastal sai ta rolli eest seersant Elias Gordonina. Oliver Stone'i sõjafilmis Platoon pälvis ta oma esimese Oscari nominatsiooni.
1988. aastal esines ta kahes vastuolulises filmis – filmis Mississippi Burning ja Martin Scorsese filmis „Kristuse viimane kiusatus Jeesusena”. Pärast väikeste rollide esinemist tegi ta koostööd režissöör Paul Schraderiga kuuest filmist koosnevas sarjas, mis sai alguse filmist Light Sleeper 1992. aastal. 1993. aastal mängis ta erootilises põnevusfilmis Body of Evidence, seejärel tegi kaasa 1994. aasta filmis Selge ja praegune oht. , 1996. aasta The English Patient, Speed 2: Cruise Control 1997 ja 1999 The Boondock Saints.
Ta nimetati oma teise Oscari kandidaadiks Max Schrecki kehastamise eest 2000. aasta filmis 'Vampiiri vari'. 2002. aastal kehastas ta filmis Ämblikmees Norman Osborni ja 2003. aastal pahalast filmis Once Upon a Time in Mexico.
Ta kehastas Carson Clayt 2007. aasta filmis pealkirjaga Mr. Bean’s Holiday ja 2009. aastal mängis ta ühes oma kolmest filmist koos Lars von Trieriga, eksperimentaalfilmis 'Antikristus'. 2014. aastal esines ta populaarsetes filmides, sealhulgas 'John Wick', 'The Fault in Our Stars' ja 'The Grand Budapest Hotel'.
Viimati osales ta väga oodatud 2017. aasta filmis 'Mõrv Orient Expressis' ja osales 2019. aastal filmis 'The Lighthouse' koos Robert Pattinsoniga.
Ta on ka häälnäitlemisega tegelenud – 2003. aastal andis ta Gillile hääle filmis Finding Nemo ja kordas oma rolli 2016. aasta järjefilmis Finding Dory. Ta on andnud oma hääle ka videomängude adaptsioonidele, nagu Finding Nemo 2003. aastal, James Bond 007: Everything or Nothing 2004 ja Beyond: Two Souls 2013. aastal.
Willem on portreteerinud ka paari tõsielulist inimest – 1994. aastal mängis ta T.S. Eliot kehastas filmis Tom & Viv, 2014. aastal kehastas Pasolinis Pier Paolo Pasolinit ja 2018. aastal kehastas ta Vincent van Goghi filmis At Eternity’s Gate, viimase eest sai ta Oscari nominatsiooni parima meespeaosalise kategoorias.
Tema netoväärtus on 2020. aasta keskpaiga seisuga hinnanguliselt 24 miljonit dollarit.
Isiklik elu
Giada kohtus Willemiga ühiste sõprade kaudu 2004. aastal Roomas viibides. 24. märtsil 2005 tegi Willem pärast aastast kohtamas käimist abieluettepaneku ja järgmisel päeval nad abiellusid ning tunnistajateks olid tema toimetaja ja tema juht.
Ta on Willemi poja Jack Dafoe kasuema, kes sündis 1982. aastal ja tema ema on teatrijuht Elizabeth LeCompte. Giadal ja Willemil pole ühiseid lapsi ning nad jagavad oma aega New Yorgi ja Itaalia vahel
Ta on oma isikliku elu suhtes väga vaikne ja talle meeldib seda privaatselt hoida.
Välimus
Giadal on tumepruunid silmad ja mustad juuksed. Ta on 5 jalga 5 tolli (1,65 m) pikk.
Netoväärtus ja palk
Tema netoväärtus on hinnanguliselt 6 miljonit dollarit.
